Mis onvee pindpinevus?
Pindpinevuson vedelate puhkepindade kalduvus kahaneda minimaalseks võimalikuks pindalaks. Pindpinevus võimaldab veest suurema tihedusega esemetel, nagu žiletiterad ja putukad (nt vesisöötjad) veepinnal hõljuda, ilma et need isegi osaliselt vee alla jääksid.
Vedelik-õhk liidestel tuleneb pindpinevus vedelikumolekulide suuremast tõmbumisest üksteise külge (tänu kohesioonile) kui õhus olevate molekulidele (adhesiooni tõttu).
Mängus on kaks peamist mehhanismi. Üks neist on pinnamolekulidele mõjuv jõud, mis põhjustab vedeliku kokkutõmbumise. Teiseks on vedeliku pinnaga paralleelne tangentsiaalne jõud. Seetangentsiaalnejõudu nimetatakse üldiselt pindpinevuseks. Netoefekt on see, et vedelik käitub nii, nagu oleks selle pind kaetud venitatud elastse membraaniga. Kuid seda analoogiat ei tohi liiga kaugele võtta, kuna elastse membraani pinge sõltub membraani deformatsiooni suurusest, samas kui pindpinevus on vedeliku omane omadus.–õhk võivedelik-aurliides.
Kuna veemolekulid tõmbavad vesiniksidemete võrgu kaudu üksteise poole suhteliselt tugevalt, on vee pindpinevus (72,8 milliwtonni (mN) meetri kohta 20 kraadi juures) suurem kui enamikul teistel vedelikel. Pindpinevus on kapillaarsuse nähtuse oluline tegur.
Miks seep vähendab vee pindpinevust?
Seep lõhub vee pindpinevusi tänu oma molekulaarstruktuurile, mis sisaldab nii hüdrofoobseid (vett tõrjuv) kui ka hüdrofiilseid (vett ligitõmbavaid) otsi. Pinnal olevad veemolekulid loovad nendevaheliste sidusjõudude toimel "naha", mis viib suure pindpinevuseni.
Kui lisada veele seepi, tõrjub vesi seebi molekulide hüdrofoobsed otsad ja surub end pinnale, hüdrofiilsed otsad aga jäävad vette. See häirib veemolekulide vahelised sidusjõudu pinnal, vähendades pindpinevust. Selle tulemusena muutub vesi vähem siduvaks ja levib kergemini laiali, võimaldades sellel pindu paremini märjaks teha.
